Pole enam ammu kirjutanud, aga alates 8. aprilli hilisõhtust olen ma tagasi kodumaal (kuigi võiks öelda, et mul on neid nüüd 2). Siin on vastikult külm, rääkides nii ilmast kui üleüldisest keskkonnast, sh inimestest.
Ja arvuti on tuksis, peab garantiisse viima mingi päev. Pärnu on ses suhtes täielik pommiauk ja tallinlastel veab. Nad ei pea kuskile teise linna sõitma, selleks et midagi kätte saada. Tuleb välja, et mu arvuti kräšid põhjustas algusest saadik vigane Windows. Nüüd on lausa kernel puudu :P Loodan, et nad selle ära parandavad. Kõigist oma failidest olen ma niigi ilma. Hea, et ma oma omaloomingut kuskile eriti kaugele veel arendanud ei ole, vaid siiani arengujärgus olen. Muidu oleks ekstra nõme...
Reisipildid ei kao samuti kuskile, kuna need sai teadlikult teise arvutiga DVD plaadile võetud.
Seniks aga tulevalaupäevane kirjand ja muu jura seoses kooli lõpuga.
Tuesday, April 14, 2009
Friday, April 3, 2009
Cinépolis on lahe
Ükspäev käisime vaatamas "The Prophecy of the Unborn" ja terve saal oli tühi peale meie kahe, kuna kell 10 õhtul oli selle filmi viimane linastus ja keegi ei taha nii hilja õhtul õudukat vaadata. Nagu oleks terve kinosaal vaid meile reserveeritud :)
Viis põhjust, miks kohalik Cinépolis on etem kui Mai kino:
1. Kino ei haise.
2. Hind on igati okei: 49 peesot (umbes 45 kr)
3. Filmi võid nautida terve hunniku näksiga, valikus on mitmed erinevad combod, nt karastusjook, popcorn ja hotdog :P. Popcorn on hiigelsuur ja vajub üle ääre...
4. Istmed on ülimugavad
5. Täiesti ok on 10 min hilineda, kuna umbes sama kaua näidatakse treilereid
Lisaks on olemas Cinépolis VIP, mis tähendab suuri nahast istmeid, millel on olemas jalatugi (kui tahad; ja seal võib lausa magama jääda) ja filmi ajal teenindavad sind ettekandjad. Võid nt sushit tellida, sh alkohoolseid jooke. Väikesed lauakesed on ka olemas. :D Just tulin VIPist, vaatasime "Gran Torinot".
Popcorn näeb välja selline:
Popcorni hinnad on sellised:
1 peeso ~ 1 kr
VIP kino istmed näevad välja sellised:
Viis põhjust, miks kohalik Cinépolis on etem kui Mai kino:
1. Kino ei haise.
2. Hind on igati okei: 49 peesot (umbes 45 kr)
3. Filmi võid nautida terve hunniku näksiga, valikus on mitmed erinevad combod, nt karastusjook, popcorn ja hotdog :P. Popcorn on hiigelsuur ja vajub üle ääre...
4. Istmed on ülimugavad
5. Täiesti ok on 10 min hilineda, kuna umbes sama kaua näidatakse treilereid
Lisaks on olemas Cinépolis VIP, mis tähendab suuri nahast istmeid, millel on olemas jalatugi (kui tahad; ja seal võib lausa magama jääda) ja filmi ajal teenindavad sind ettekandjad. Võid nt sushit tellida, sh alkohoolseid jooke. Väikesed lauakesed on ka olemas. :D Just tulin VIPist, vaatasime "Gran Torinot".
Popcorn näeb välja selline:
Popcorni hinnad on sellised:
1 peeso ~ 1 krVIP kino istmed näevad välja sellised:
Tuesday, March 31, 2009
Corrida
Laupäeval käisime härjavõitlust vaatamas. Kuna Mehhiko oli algselt Hispaania koloonia, siis on paljud olulised Hispaania traditsioonid omal kohal ka Mehhikos.
Mõnes mõttes on siinkandis kaht tüüpi inimesi - need, kelle meelest on tegu äärmiselt julma värgiga (väljas on alati protestjad, kes karjuvad), ja need, kelle arvates on tegu osaga kultuurist, mistõttu pole härjavõitluste pidamises midagi negatiivset. Tegelikult see ju nii ongi; pealegi on tegu võitlusega, mis on üks ühele. Härg võib vabalt matadoori surnuks puskida. Härjavõitlusel, kus ma käisin, sai esimene matador kergelt puskida, aga teisel korral läks tal äärmiselt hästi.
Kokku on ühel corridal (= härjavõitlus) kuus ringi: kolm härjavõitlejat (matador või torero) võitlevad 2 korda kindlas järjekorras kokku kuue härjaga. Esimene matador on ühtlasi kolmas, teine on ühtlasi neljas ja kolmas on ühtlasi kuues.
Vaatemäng on põnev, kuna härjavõitlejad kannavad kirevaid kostüüme ja nende liigutused on graatsilised. Tegelikult on kogu härjavõitlus eraldi kunst. Pole harv juhus, kui härjavõitlejad balletitundides käivad, et graatsilist liikumist veelgi enam arendada.
Härjavõitlejaks saadakse sünnilt, kuna seda ametit pärandakse edasi. Kelle isa on matador, sellest endast saab ka tulevikus tõenäoliselt härjavõiteja. Väga tuntud ja edukad härjavõitlejad on sigarikkad superstaarid, kelle tegemisi kajastatakse kõmuajakirjades, ja nad kuuluvad klubidesse, täpselt nagu tippjalgpallurid.
Härjavõitleja trofee on tapetud härja kõrv või saba, mille ta paneb soola sisse kuivama ja hoiab alles. Kui härjavõitleja on eriti hea, võib ta kohtunikult saada koguni mõlemad kõrvad ja saba. Umbes nagu jalgpalluritel on karikad. Tihtipeale pühendavad nad härja mõnele tähtsale ja mõjukale inimesele, kes härjavõitlust on vaatama tulnud, visates oma spetsiaalse peakatte (ma ei tea, kuidas neid nimetatakse) talle.
Alati on kohal press, kellel on oma spetsiaalne koht; iga härjavõitlust filmitakse ja pildistatakse. Meie juurde tuli üks ajakirjanik, kes küsis meie nimesid ja tegi pilti. Loomulikult polnud me ainsad. Küllap ilmus mu nimi ja pilt kuskil kohalikus ajalehes.
Igal juhul on tegu olulise kultuurse sündmusega. Meestel on kombeks sigarit suitsetada ja botast (spetsiaalne härjanahast lähker) punast veini juua.
Sinised read areenil on tühjad, kuna keegi ei taha, et päike talle otse näkku paistaks.
Härjavõitluste hobused on täielikult kaitstud, nagu ta tüüp, kes hobuse seljas on. Saapad on terasest ja hobune on treenitud hüppama ja vastu pidama, kui härg ründab.
OOOOOLEEEEEEEEEEEEE!!!
Mõnes mõttes on siinkandis kaht tüüpi inimesi - need, kelle meelest on tegu äärmiselt julma värgiga (väljas on alati protestjad, kes karjuvad), ja need, kelle arvates on tegu osaga kultuurist, mistõttu pole härjavõitluste pidamises midagi negatiivset. Tegelikult see ju nii ongi; pealegi on tegu võitlusega, mis on üks ühele. Härg võib vabalt matadoori surnuks puskida. Härjavõitlusel, kus ma käisin, sai esimene matador kergelt puskida, aga teisel korral läks tal äärmiselt hästi.
Kokku on ühel corridal (= härjavõitlus) kuus ringi: kolm härjavõitlejat (matador või torero) võitlevad 2 korda kindlas järjekorras kokku kuue härjaga. Esimene matador on ühtlasi kolmas, teine on ühtlasi neljas ja kolmas on ühtlasi kuues.
Vaatemäng on põnev, kuna härjavõitlejad kannavad kirevaid kostüüme ja nende liigutused on graatsilised. Tegelikult on kogu härjavõitlus eraldi kunst. Pole harv juhus, kui härjavõitlejad balletitundides käivad, et graatsilist liikumist veelgi enam arendada.
Härjavõitlejaks saadakse sünnilt, kuna seda ametit pärandakse edasi. Kelle isa on matador, sellest endast saab ka tulevikus tõenäoliselt härjavõiteja. Väga tuntud ja edukad härjavõitlejad on sigarikkad superstaarid, kelle tegemisi kajastatakse kõmuajakirjades, ja nad kuuluvad klubidesse, täpselt nagu tippjalgpallurid.
Härjavõitleja trofee on tapetud härja kõrv või saba, mille ta paneb soola sisse kuivama ja hoiab alles. Kui härjavõitleja on eriti hea, võib ta kohtunikult saada koguni mõlemad kõrvad ja saba. Umbes nagu jalgpalluritel on karikad. Tihtipeale pühendavad nad härja mõnele tähtsale ja mõjukale inimesele, kes härjavõitlust on vaatama tulnud, visates oma spetsiaalse peakatte (ma ei tea, kuidas neid nimetatakse) talle.
Alati on kohal press, kellel on oma spetsiaalne koht; iga härjavõitlust filmitakse ja pildistatakse. Meie juurde tuli üks ajakirjanik, kes küsis meie nimesid ja tegi pilti. Loomulikult polnud me ainsad. Küllap ilmus mu nimi ja pilt kuskil kohalikus ajalehes.
Igal juhul on tegu olulise kultuurse sündmusega. Meestel on kombeks sigarit suitsetada ja botast (spetsiaalne härjanahast lähker) punast veini juua.
Sinised read areenil on tühjad, kuna keegi ei taha, et päike talle otse näkku paistaks.
Härjavõitluste hobused on täielikult kaitstud, nagu ta tüüp, kes hobuse seljas on. Saapad on terasest ja hobune on treenitud hüppama ja vastu pidama, kui härg ründab.
OOOOOLEEEEEEEEEEEEE!!!
Friday, March 27, 2009
10 põhjust, miks Mehhiko on lahe
Mehhiko rokib totaalselt, kuna järgmised kümme momenti on absoluutselt vastupandamatud.
1. Muusika. Esimese asjana märkasin, et raadiot on okei kuulata, sest ma tean laule ja nende esitajaid.
2. Inimesed. Sellest olen juba rääkinud. (L)
3. Söök. Ma pole elusees iga päev nii palju süüa saanud. Iga päev on nagu jõulud :D
4. Ilm & kliima. Seletusi pole vist vaja. Iga päev on mingi 27-28 kraadi sooja, kusjuures see on täiesti paras, mitte mingi keskpäevane leitsak.
5. Hinnad & poed. Valik on ikka selline, et mine lolliks, siiani pole suutnud lõpukleiti valida. Meeletult ilusa kleidi võib saada mingi kuuesajaga.
6. Maastik. Silmapiiril on suured kõrged mäed, mis on kaetud metsaga.
7. Televisioon. Jei! Seebikafännide paradiis + kanalid, mida Euroopas ei ole, vb kuskil läänes, aga mitte Eestis.
8. Superstaari staatus. Inimesed armastavad sind lihtsalt selle pärast, et sa olemas oled. Vau, päriselt Eestist?? Sa võid olla täiesti võõras, aga sind võetakse omaks, kui just ise vastupidist ei tingi.
9. Vabadus. Siin saab ennast vabalt tunda, kuskile pole kiiret ja keegi ei vaata viltu. Ole selline nagu sa oled.
10. Ei mingit ühistransporti. Mitte et seda siin ei oleks, aga ma olen seda vaid ühe korra kasutanud - metroo Mexico Citys. Autod ruulivad! :D:D
1. Muusika. Esimese asjana märkasin, et raadiot on okei kuulata, sest ma tean laule ja nende esitajaid.
2. Inimesed. Sellest olen juba rääkinud. (L)
3. Söök. Ma pole elusees iga päev nii palju süüa saanud. Iga päev on nagu jõulud :D
4. Ilm & kliima. Seletusi pole vist vaja. Iga päev on mingi 27-28 kraadi sooja, kusjuures see on täiesti paras, mitte mingi keskpäevane leitsak.
5. Hinnad & poed. Valik on ikka selline, et mine lolliks, siiani pole suutnud lõpukleiti valida. Meeletult ilusa kleidi võib saada mingi kuuesajaga.
6. Maastik. Silmapiiril on suured kõrged mäed, mis on kaetud metsaga.
7. Televisioon. Jei! Seebikafännide paradiis + kanalid, mida Euroopas ei ole, vb kuskil läänes, aga mitte Eestis.
8. Superstaari staatus. Inimesed armastavad sind lihtsalt selle pärast, et sa olemas oled. Vau, päriselt Eestist?? Sa võid olla täiesti võõras, aga sind võetakse omaks, kui just ise vastupidist ei tingi.
9. Vabadus. Siin saab ennast vabalt tunda, kuskile pole kiiret ja keegi ei vaata viltu. Ole selline nagu sa oled.
10. Ei mingit ühistransporti. Mitte et seda siin ei oleks, aga ma olen seda vaid ühe korra kasutanud - metroo Mexico Citys. Autod ruulivad! :D:D
Que rico! (+ uued pildid)
Ma ei leidnud postitusele paremat pealkirja. Tahtsin jagada fotosid eilsest õhtust, aga mitte ainult. Seega ei sobinud pealkirjaks "Õhtune Morelia" ega eilne kuupäev, kuna see poleks adekvaatne.
Paar päeva tagasi käisime neljakesi kinos: Mina, Eduardo, Dr Ruben (Eduardo boss vms) ja tema naine. Vaatasime triibulist pidžaamat. Keegi tegi hea nalja: kas me võime kutsuda teda (mind), aga mitte sind? Jutt käis eilsest lõunasöögist. :) Polnud just esimene kord mingi ülirikka arsti MÕISAS käia, aga noh, siin on terved eraldi linnaosad sellistele, mis on üliturvalised. Sinna pääsemiseks tuleb näidata isikuttõendavat dokut ja siis lastakse sind läbi. Ja inimesed on endiselt nii toredad, et mine või lolliks. Mõtled: mille eest? kes olen mina teile? Ja ma jõudsin arusaamale, et mehhiklastel on lihtsalt mingi spets geen, mille suhtes nad on nii kadedad, et teistel seda lihtsalt ei ole. Või on eestlased lihtsalt liiga eraldatud muust maailmast... Jutt käib siis eilsest päevast.
Aga söök oli hea. Dr Ruben ise oli tööl ja nii olime vaid neljakesi: mina, Lalo, pereema ja tütar (väike 4-aastane poeg on ka, aga see oli kuskil lasteaias vms). Tüdruk, umbes 12-aastane Ari (see ei ole ta täisnimi) oli minust nii huvitatud, et näitas mulle oma asju ja mängisime malet ja kabet ja üht kaardimängu, mille nimi on Uno. Loomulikult on ka tema täielik Twilighti-fänn ja meil on sama lemmikvampiir :D Ariga rääkisime enamusjaolt inglise keeles, mis oli kogu asja mõte, aga mõnest asjast ta ei saanud aru ja siis sai hispaania keelega ühele poole, samamoodi ka siis, kui ta midagi inglise keeles öelda ei osanud. Pärast mängisime koeraga, kes on väidetavalt chihuahua, aga tegelikult mingi krants, kellel on lihtsalt chihuahua moodi nägu. Chiquitin on ta nimi, kui õigesti mäletan. Võimalik, et järgmine nädal olen jälle koos Ariga, kuna Eduardol saab puhkusenädal otsa.
Eilse päeva nali: Ma lähen Hiinasse, et saada sama valgeks kui sina! :P Seda ütles üks soliidses eas arst, kes järgmine nädal Hiinasse sõidab. Eile õhtul kutsus ta meid välja sööma. Valituks osutus mingi eriti mehhikopärane restoran (väga michoacanilik - Michoacan on osariik, kus ma viibin) ja proovisin esmakordselt tamalesid ja corundasid. Nämm! Eesti saaks paari nädalaga majanduskriisist välja, kui keegi Eestis ehtsa mehhiko restorani avaks. Mul on restorani nimi olemas :D:D
Siia võikski elama jääda.
Mõne kuu pärast peabki kodust välja kolima :D
Aa, ja eile käisin esimest korda üksi poes. Kõigest paarkümmend meetrit kõndida, aga ikkagi:D
Enne õhtusööki tuuritasime vanalinnas:
Paar päeva tagasi käisime neljakesi kinos: Mina, Eduardo, Dr Ruben (Eduardo boss vms) ja tema naine. Vaatasime triibulist pidžaamat. Keegi tegi hea nalja: kas me võime kutsuda teda (mind), aga mitte sind? Jutt käis eilsest lõunasöögist. :) Polnud just esimene kord mingi ülirikka arsti MÕISAS käia, aga noh, siin on terved eraldi linnaosad sellistele, mis on üliturvalised. Sinna pääsemiseks tuleb näidata isikuttõendavat dokut ja siis lastakse sind läbi. Ja inimesed on endiselt nii toredad, et mine või lolliks. Mõtled: mille eest? kes olen mina teile? Ja ma jõudsin arusaamale, et mehhiklastel on lihtsalt mingi spets geen, mille suhtes nad on nii kadedad, et teistel seda lihtsalt ei ole. Või on eestlased lihtsalt liiga eraldatud muust maailmast... Jutt käib siis eilsest päevast.
Aga söök oli hea. Dr Ruben ise oli tööl ja nii olime vaid neljakesi: mina, Lalo, pereema ja tütar (väike 4-aastane poeg on ka, aga see oli kuskil lasteaias vms). Tüdruk, umbes 12-aastane Ari (see ei ole ta täisnimi) oli minust nii huvitatud, et näitas mulle oma asju ja mängisime malet ja kabet ja üht kaardimängu, mille nimi on Uno. Loomulikult on ka tema täielik Twilighti-fänn ja meil on sama lemmikvampiir :D Ariga rääkisime enamusjaolt inglise keeles, mis oli kogu asja mõte, aga mõnest asjast ta ei saanud aru ja siis sai hispaania keelega ühele poole, samamoodi ka siis, kui ta midagi inglise keeles öelda ei osanud. Pärast mängisime koeraga, kes on väidetavalt chihuahua, aga tegelikult mingi krants, kellel on lihtsalt chihuahua moodi nägu. Chiquitin on ta nimi, kui õigesti mäletan. Võimalik, et järgmine nädal olen jälle koos Ariga, kuna Eduardol saab puhkusenädal otsa.
Eilse päeva nali: Ma lähen Hiinasse, et saada sama valgeks kui sina! :P Seda ütles üks soliidses eas arst, kes järgmine nädal Hiinasse sõidab. Eile õhtul kutsus ta meid välja sööma. Valituks osutus mingi eriti mehhikopärane restoran (väga michoacanilik - Michoacan on osariik, kus ma viibin) ja proovisin esmakordselt tamalesid ja corundasid. Nämm! Eesti saaks paari nädalaga majanduskriisist välja, kui keegi Eestis ehtsa mehhiko restorani avaks. Mul on restorani nimi olemas :D:D
Siia võikski elama jääda.
Mõne kuu pärast peabki kodust välja kolima :D
Aa, ja eile käisin esimest korda üksi poes. Kõigest paarkümmend meetrit kõndida, aga ikkagi:D
Enne õhtusööki tuuritasime vanalinnas:
3 filmiarvustust
Järgnevalt on esitatud kolme filmi arvustused, mida ma viimase 2 nädala jooksul kinos olen vaatamas käinud. Kõiki filme vaatasin täiesti "rohelisena", ilma et ma mingit sisututvustust oleks lugenud. Seega puudusid mul igasugused eelarvamused jms.
"Slumdog Millionaire"
Aga mulle meeldis! Oscar läks õigesse kohta.
Võib-olla on lugu India slummipoisist, kes pooljuhuslikult miljonimängu pääseb liiga kergemeelne, aga kujutage ette, milline tähendus on sellel filmil indialaste jaoks. Nemad on filmisaavutuse üle uhked, ja väikesed lapsnäitlejad saavad omale uued kodud. Seega ei täitu unistused ainult kujutavas kunstis, vaid mõjutavad elu reaalselt. Sellise sügava sisuga filmid ei ole kõigest puhas väljamõeldis, vaid võimalus näidata asja nii nagu see on, et seda parandada. Muidugi ei aita see ülejäänud India slummikoeri, keda miljonites võib loendada, aga vähemalt on nüüd olemas tõestus, et päike ei paista ainult privilegeeritutele. Jamal polnud vist kunagi õieti päikest näinudki, ja ühtäkki paistis see talle otse näkku. Jääb vaid üle loota, et ta sellele kunagi selga ei pööra.
Soovitan vaadata.
Confessions of a Shopaholic
Tüüpiline igav ülepakutud mittenaljakas New Yorgi tibilugu. Tšikk on krediitkaardivõlgades, kuna ei suuda šoppamistungi kontrollida, mis iseenesest on lihtsalt naeruväärne. Tööle saab ta mingi kahtlase juhuse läbi finantsteemalisse ajakirja, kus ta saab üleöö menukaks, ise aga oma "endise boyfriendi eest põgenedes, kes teda ahistab, kes tegelikult on krediitkaardi võlanõudja". Noh, ja siis tuleb see tüüpiline madala eelarvega Hollywoodi "komöödiate" konflikt, kus tüdruku boss (kellesse ta on loomulikult lootusetult armunud) saab tõe teada, ja parim sõbranna ei taha enam sõbrannatada... Lõpu võiks vaatamatagi jätta, kuna nagunii lõppeb iga Manhattani muinasjutt õnnelikult ja printsess müüb kõik oma kaltsud maha ja saadud raha eest saab võla tagasi maksta.
Isla Fisherilt oleks midagi enamat oodanud.
The Boy in the Striped Pyjamas
Hea film, mida tasub vaadata. Enamus filme, mis põhinevad kirjandusteosel, omavad tõelist sisu. Selle filmi sisu on kurb. Filmi pealkirjast saab tõeliselt aru vaid täitsa lõpus. Poiss triibulises pidžaamas on 8-aastane (või oli ta 9?), kelle pere kolib ootamatult maale, kuna pereisa on "sõdur", juudi koonduslaagri ülem või keegi muu taoline. Bruno on uudishimulik ja avastab, et nende majast eemal, metsa taga on mingi "farm", mille elanikud kannavad triibulisi pidžaamasi. "Farmis" on sama vana Shmuel, kellega Bruno salaja kohtumas käib, okastraat nende vahel. Romaani autor on minu arvates ära tabanud lapseliku mõttelaadi, mis väljendub kahe poisi omavahelistes dialoogides, kuigi vahel tundub, et see on ülepingutatud.
Vastamisi on kaks maailma - lapse siiras soov aidata leida oma sõbra isa ja hitlerlik ideoloogia, mis ei tunne halastust ega inimõigusi. Samas aga tingiski just see ajalooperiood inimõiguste väljatöötamise. Peaks vist tänulik olema? See film peaks igaühe panema mõtlema sõjakuritegudele, eriti aga koonduslaagritele. Kui palju inimesi pidi surema ilma, et nad üldse teaksid, mis toimub, miks, ja miks just nendega? Kui palju Brunosid tapsid natsid?
Bruno tahtis vaid aidata Shmuelil tema isa leida ja Shmuel tõi talle triibulise pidžaama, et ta "farmis" teistega ühte sulaks. Shmueli isa oli viidud ühte barakki, kuhu läksid ka Bruno ja Shmuel. Isa, isa, kus sa oled? Seal barakis olid mehed, kes olid määratud minema gaasikambrisse.
Kõigest fiktsioon, ainult väljamõeldis. Kas ikka on?
"Slumdog Millionaire"
Aga mulle meeldis! Oscar läks õigesse kohta.
Võib-olla on lugu India slummipoisist, kes pooljuhuslikult miljonimängu pääseb liiga kergemeelne, aga kujutage ette, milline tähendus on sellel filmil indialaste jaoks. Nemad on filmisaavutuse üle uhked, ja väikesed lapsnäitlejad saavad omale uued kodud. Seega ei täitu unistused ainult kujutavas kunstis, vaid mõjutavad elu reaalselt. Sellise sügava sisuga filmid ei ole kõigest puhas väljamõeldis, vaid võimalus näidata asja nii nagu see on, et seda parandada. Muidugi ei aita see ülejäänud India slummikoeri, keda miljonites võib loendada, aga vähemalt on nüüd olemas tõestus, et päike ei paista ainult privilegeeritutele. Jamal polnud vist kunagi õieti päikest näinudki, ja ühtäkki paistis see talle otse näkku. Jääb vaid üle loota, et ta sellele kunagi selga ei pööra.
Soovitan vaadata.
Confessions of a Shopaholic
Tüüpiline igav ülepakutud mittenaljakas New Yorgi tibilugu. Tšikk on krediitkaardivõlgades, kuna ei suuda šoppamistungi kontrollida, mis iseenesest on lihtsalt naeruväärne. Tööle saab ta mingi kahtlase juhuse läbi finantsteemalisse ajakirja, kus ta saab üleöö menukaks, ise aga oma "endise boyfriendi eest põgenedes, kes teda ahistab, kes tegelikult on krediitkaardi võlanõudja". Noh, ja siis tuleb see tüüpiline madala eelarvega Hollywoodi "komöödiate" konflikt, kus tüdruku boss (kellesse ta on loomulikult lootusetult armunud) saab tõe teada, ja parim sõbranna ei taha enam sõbrannatada... Lõpu võiks vaatamatagi jätta, kuna nagunii lõppeb iga Manhattani muinasjutt õnnelikult ja printsess müüb kõik oma kaltsud maha ja saadud raha eest saab võla tagasi maksta.
Isla Fisherilt oleks midagi enamat oodanud.
The Boy in the Striped Pyjamas
Hea film, mida tasub vaadata. Enamus filme, mis põhinevad kirjandusteosel, omavad tõelist sisu. Selle filmi sisu on kurb. Filmi pealkirjast saab tõeliselt aru vaid täitsa lõpus. Poiss triibulises pidžaamas on 8-aastane (või oli ta 9?), kelle pere kolib ootamatult maale, kuna pereisa on "sõdur", juudi koonduslaagri ülem või keegi muu taoline. Bruno on uudishimulik ja avastab, et nende majast eemal, metsa taga on mingi "farm", mille elanikud kannavad triibulisi pidžaamasi. "Farmis" on sama vana Shmuel, kellega Bruno salaja kohtumas käib, okastraat nende vahel. Romaani autor on minu arvates ära tabanud lapseliku mõttelaadi, mis väljendub kahe poisi omavahelistes dialoogides, kuigi vahel tundub, et see on ülepingutatud.
Vastamisi on kaks maailma - lapse siiras soov aidata leida oma sõbra isa ja hitlerlik ideoloogia, mis ei tunne halastust ega inimõigusi. Samas aga tingiski just see ajalooperiood inimõiguste väljatöötamise. Peaks vist tänulik olema? See film peaks igaühe panema mõtlema sõjakuritegudele, eriti aga koonduslaagritele. Kui palju inimesi pidi surema ilma, et nad üldse teaksid, mis toimub, miks, ja miks just nendega? Kui palju Brunosid tapsid natsid?
Bruno tahtis vaid aidata Shmuelil tema isa leida ja Shmuel tõi talle triibulise pidžaama, et ta "farmis" teistega ühte sulaks. Shmueli isa oli viidud ühte barakki, kuhu läksid ka Bruno ja Shmuel. Isa, isa, kus sa oled? Seal barakis olid mehed, kes olid määratud minema gaasikambrisse.
Kõigest fiktsioon, ainult väljamõeldis. Kas ikka on?
Wednesday, March 25, 2009
Ainukordne võimalus!!!
Kes tahavad Mehhiko telenovelade DVDsid ja ajakirju?? :D
Telenovelad
Vajalik on DVD mängija, mis on multiregionaalne (et mängib nii Euroopa, Ameerika jms DVD-sid).
Pasion de gavilanes: 716 eek
Rosa salvaje: 486 eek
Nina amada mia: 466 eek
Maria Mercedes: 674 eek
Maria la del Barrio: 674 eek
Marimar: 674 eek
Azul Tequila (27 DVD, super special edition, collector's edition only) 1200 eek
Amarte es mi pecado: 674 eek
Fuego en la sangre: 406 eek
La fea mas bella: 660 eek
Destilando Amor: 512 eek
El cuerpo del deseo: 512 eek
Pasion: 660 eek
Ajakirjad
Kena: 70 eek
TVyNovelas: 50 eek
!Hola! (Mehhiko või Hispaania versioon): 77 eek
TvNotas: 50 eek
Kui kellelgi tekib huvi, siis võtke MSNi teel ühendust! Kes MSNi ei tea või on ära unustanud, siis kliki View my complete profile (paremal).
Telenovelad
Vajalik on DVD mängija, mis on multiregionaalne (et mängib nii Euroopa, Ameerika jms DVD-sid).
Pasion de gavilanes: 716 eek
Rosa salvaje: 486 eek
Nina amada mia: 466 eek
Maria Mercedes: 674 eek
Maria la del Barrio: 674 eek
Marimar: 674 eek
Azul Tequila (27 DVD, super special edition, collector's edition only) 1200 eek
Amarte es mi pecado: 674 eek
Fuego en la sangre: 406 eek
La fea mas bella: 660 eek
Destilando Amor: 512 eek
El cuerpo del deseo: 512 eek
Pasion: 660 eek
Ajakirjad
Kena: 70 eek
TVyNovelas: 50 eek
!Hola! (Mehhiko või Hispaania versioon): 77 eek
TvNotas: 50 eek
Kui kellelgi tekib huvi, siis võtke MSNi teel ühendust! Kes MSNi ei tea või on ära unustanud, siis kliki View my complete profile (paremal).
Subscribe to:
Posts (Atom)